Tähtis märkus
Seoses sellega, et vastavalt saabuvate ettepanekutele korrekturide osas nende sisseviimine Deklaratsiooni toimub viivitusega, tema jõustamise kuupäev võib olla edasi lükatud.
Deklaratsioon kõikide inimeste loomuliku õigusi
htm
Seoses valitsevate tingimustega, kus rahvaste poolt loodud formaalseid inimõigusi tegelikult ei saa kasutada, on aeg sõnastada need õigused uuendatud ja tänapäevastatud kujul.
Õigus, nagu see on praegu väljendatud, teeb inimese endale alluvaks ja samas on talt lubamatul viisil võtnud vabaduse paljudel elualadel.
Selles vanas õigussüsteemis mõiste „õigus“ on loodud reeglina ainult võimul oleva väikse priviligeeritud inimeste gruppi jaoks.
Praegusel ajal "inimõigused" on tema loomulik terav vajadus, mis tagatakse tema isiksusega ja loodusseadustega.
On aeg defineerida uuesti mõiste "õigus“.
Suurimaks ja nende loomulike õiguste ainsaks mõõtmeks on loodusseadused ja loomingulise elu jõud. Nende allpool toodud õigustega saab väljendada õiguse uut kvaliteeti, mis peaks saama aluseks rahumeelseks kooseluks.
Olgu need loomulikud allpool kirjeldatud õigused nendele kellel on veel meeles ajaloo tumedad ajad meenutamiseks ja mõistmiseks.
Las inimesed, kelle loomulikud õigused saavad olema tunnustatud, saavad nende aktiivseteks kandjateks, teevad kõik jõupingutused tagamaks, et kogu maailm ja kõik inimesed elavad selle päevani kui vaikima jäävad relvad ja kaovad igaveseks maa pealt.
See sissejuhatus on normatiivne osa loomulikest inimõigustest.
Artiklit 1
Iga inimene on looduse lahutamatu osa ning samal ajal elu loov jõud.
Artiklit 2
Iga inimene on vaimselt vaba ja väljendab ennast keha ja tegudega siin maailmas.
Artiklit 3
Iga inimene on unikaalne ja teda ei saa võrrelda kellegi teisega.
Artiklit 4
Iga inimene on loomulike õiguste kandja ja nendega lahutamatult seotud.
Artiklit 5
Igal inimesel on õigus elule, eluruumile, toidule ja vabale eneseväljendusele.
Artiklit 6
Iga inimene on vaba oma tegevustes, kuni tema tegevus ei tekita kahju teisele inimesele.
Artiklit 7
Igal inimesel on õigus vabalt liikuda kogu maailmas, nii kaua kui see ei riku teiste inimeste õigusi.
Artiklit 8
Igaühel on õigus vabalt valida elukohta sõltumata sellest kas ta on liitunud mingi inimrühmaga, isikuga.
Artiklit 9
Igaühel on õigus isiklikule julgeolekule.
Artiklit 10
Iga inimene on sõltumatu oma soost, naha värvist, usust muist erinevustest
Kohtus on kõik võrdsed. Juhul kui inimest süüdistatakse vastavalt formaalsetele reeglitele ja seadustele, teda ei peeta süüdi kuni tema süü ei ole tõestatud.
Süüdistataval isikul on õigus iseenda kaitsele või kaitsele võimu esindaja abil.
Artiklit 11
Kui inimene liitub mingi rühmaga, siis on ta kohustatud sellele rühmale kasu tooma.
Igal inimesel on õigus välja astuda valitud gruppist.
Artiklit 12
Kui rühm peab vajalikuks on Igal rühmal õigus mõni liige oma ridadest välja arvata.
Sellisel juhul on rühm kohustatud põhjalikult kaaluma oma otsust ja arutama seda isikuga, keda see otsus puudutab.
Artiklit 13
Igal rühmal on õigus võtta oma ridadesse mistahes inimest või teist rühma. Mõnel eluohtlikul orukorral on rühm kohustatud võtma oma ridadesse uue liikme. Selline liikmeks vastuvõtt võib olla ajutine ja see aeg sõltub rühma otsusest loomulike õiguste täitmisega.
Artiklit 14
Igal rühmal on õigus ise lahendada oma sisemisi ja väliseid otsuseid. Lahendades oma väliseid probleeme on rühm kohustatud arvestama teiste rühmade ja isikute loomuliku õigusi ja vabadusi.
Artiklit 15
Igal rühmal on õigus liituda teise rühmaga või teisest rühmast lahku lüüa.
Artiklit 16
Igal inimesel ja rühmal on õigus üks kõik millise rünnaku vastu enda kaitseks. Seal juures kaitse vahendite valik peab vastama rünnaku tasemele. Võimalikku kahju ja vigastusi on vaja vähendada või välistada.
Kasutada jõudu üksnes viimase abinõuna.
Artiklit 17
Loomulikud õigused on lahutamatult seotud inimesega. Inimene allub omal soovil ühe grupi formaalsetele õigustele. Loomulikud õigused kehtivad ka juhul kui grupi formaalsed õigused praktiliselt aspektilt osaliselt piiravad loomulikke õigusi.
Artiklit 18
Formaalne õigus seaduse või muude õigusaktide vormis teenib grupi huve ja tema vajadusi. Samal ajal need õigused konkureerivad loomulike õigustega.
Grupi formaalne õigus on samal ajal võrdne indiviidi loomulike õigustega kui grupi formaalsed õigused on õiguslikult vormistatud. Selle näiteks võib olla mistahes elusolend. Vastastikune kooslus peab arvestama erinevaid vajadusi, võimalusel ilma vägivallata.
Artiklit 19
Inimene kui osa loomise allikast omab printsipiaalse õiguse maailma kõigi ressursside omandile. Seejuures omab ta õigust kasutada ressurssi niipalju kui palju on talle vajalik eluks, või maatüki korral niipalju kui ta ise on võimeline harima. See kehtib, arvestades grupi muid vajadusi.
Artiklit 20
Omand on sellele omandile esitatava inimese või grupi nõudes esitavad nõudmised sellele omandile vabal kasutusel. Omand kohustab samal ajal kogu inimkonna vajaduste arvestamist, eriti mis puuutub piiratud ressursside kasutamist. Seda piiratud ressurssi peab jagama või võimaldama ühiskasutust.
Artiklit 21
Loodudlikud ressursid ei tohi olla allutatud mingile raamatupidamislikule arvestusele või seotud finantsväärtustele. Seetõttu nad ei ole kaup.
Looduslike ressursside kasutamine peab olema hoolas ja mõistlik arvestades looduse ja inimese vajadusi.
Artiklit 22
Arvestades seda deklaratsiooni gruppidele ja inimestele on vaja võimalikult kiiresti luua sõltumatu juhtorgan säilitamaks looduslikke ressursse.
Deklaratsioon inimese loomulikest õigustest, tema tunnistustest saavad olema kasutatud eelseisvate kohustuste täitmisel.
See loodav organ tegeleb vajaliku avalikustamisega, samuti konsultatsioonilise tegevusega inimese loomulike õiguste deklaratsiooni küsimustes.
Edasised juhtorgani tegevusalad saavad määratletud kõigi osalevate gruppide ja inimeste kooslusel.
Artiklit 23
Kooslusel osaleda võivad kõik juriidilised ja eraisikud kes kirjalikult tunnustavad loomulikke õigusi.
Kuni rahvusvahelise koosluse moodustamiseni milline hakkab hoidma dokumentatsiooni täidab neid kohustusi „Berliini ümarlaud”.
Kõigi juriidiliste- ja eraisikute nimekiri kes tunnustavad seda deklaratsiooni avaldatakse e-Net`s ja võib olla tellitav kirjalikus vormis makstes nende koostamise ja postikulud.
Liikmelisus jõustub 30 päeva pärast dokumendi esitamisest tunnustamaks deklaratsiooni. Liikmelisus võib olla katkestatud kirjaliku avalduse alusel. Liikmelisus lõpeb 365`l päeval peale kirjaliku avalduse esitamist.
Antud deklaratsioon oli Berliini Ümarlaua loodud 20 märtsil 2010.
